Metoodika

Metoodika olemus:

Eestis rakendatav VEPA Käitumisoskuste Mäng ehk Good Behavior Game’i versiooni on täiendanud PAXIS Instituut Ameerikas. Selles sisalduvad lisaks mängule mitmed erinevad tõenduspõhised märguanded ja töövahendid. Nende eesmärk on arendada eelkõige laste võimet oma käitumist ja reaktsioone kontrollida ning parendab seeläbi nii õpilase kui ka õpetaja igapäevaelu.

VEPA Käitumisoskuste Mängu metoodikas kasutatakse mitmeid erinevaid elemente, mis kokku moodustavad ühe toimiva terviku, mille abil saab mõjusalt laste käitumist suunata, sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arengut toetada,

VEPA mäng ühendab endas mitmeid erinevaid meetodeid, mida siin ka lähemalt tutvustame.

 

"VEPA annab mulle õpetajana tööriistad tähelepanu koondamiseks klassis, aitab kokkuleppeid sõlmida, lastel keskenduda oma ülesandele. Üksteist positiivselt tunnstada."

 

Metoodika elementide kirjeldus:

Käitumisoskuste Mängu metoodikas on olulisel kohal klassi ühise visiooni loomine. Õpilaste kaasamine klassis kehtivate kokkulepete loomise protsessi suurendab ka õpilaste motivatsiooni ja valmidust neid järgida. Õpetajad panevad koos õpilastega oma klassi visiooni kirja, mida nad sooviksid rohkem ja mida vähem oma unistuste klassis näha, kuulda, tunda ja teha. Need kokkulepitud vähem soovitud käitumised on „spleemid“, mida hakatakse metoodika rakendamise ajal jälgima. Rohkem soovitud käitumine on „VEPA“, mida hakatakse regulaarselt esile tõstma, tunnustama ja kinnistama. Visioon vaadatakse ka järjepidevalt üle, et märkida sinna muutunud ootused ja eesmärgid või teha sealt sobiv valik erinevate tegevuste jaoks. Visioon aitab käitumist planeerida, jälgida ja analüüsida.

Metoodikas on kasutusel ka hulganisti mitte-verbaalseid märguandeid, mis kiirendavad kohanemist ning kinnistatud käitumise laienemist ühelt tegevuselt teisele. Õpilase tähelepanu saamiseks kasutatakse käelisi ja helilisi märguandeid: VEPA vaikust, VEPA hääled jne. Märguanded aitavad õpilastel efektiivselt tähelepanu koondada. Helilise märguandena kasutatakse VEPA metoodikas meeldiva, maheda heliga suupilli. Hääletooni tugevuse reguleerimiseks kasutatakse aga lastele arusaadavaid ja hinnanguvabasid häälemärke.

Rohkelt pööratakse tähelepanu meeskonnatööle, et arendada õpilaste oskust omavahel ühise eesmärgi nimel tulemusi saavutada. Õpilastes juhuslikku valikut aitavad teha VEPA nimepulgad. Neid saab kasutada, et aidata meeskondi kiirelt moodustada ja anda õpilastele rohkem võrdsuse tunnet. Nimepulgad hoiavad ka õpilaste tähelepanu pidevalt aktiivsena, kuna nimepulkade tõmbamine on alati ettearvamatu ja etteplaneerimata.

Lisaks saab tunde põnevamaks muuta taimeriga. Seda kasutatakse ajaliste raamide loomiseks. Oluline oskus on koondada tähelepanu lühikesteks ülesanneteks ning sooritada tegevus või ühelt tegevuselt teisele üleminek kiiresti. Seejuures on aga oluline, et ei tekiks võistlust õpilaste vahel. Taimeri ja suupilli koos kasutamisega saab selgelt märku anda, millal on aeg lõõgastuseks ja kui kaua on vaja keskendunult tööd teha.

Laste enesehinnangut tõstetakse mängu käigus süsteemse tunnustamisega ehk positiivse käitumise märkamise ja sellele tähelepanu osutamisega. Selle jaoks kasutatakse „kiidusid“, mis suurendavad sotsiaalset kompetentsust ja vähendavad negatiivset tähelepanu. Kirjalikke tunnusmärkmeid kirjutatakse nii lastelt lastele, täiskasvanutelt lastele kui lastelt täiskasvanutele.  Tihedamaks tagasisidestamiseks ja käitumise analüüsiks kasutatakse sobib / ei sobi laukaarte, mille abil saab õpetaja või õpilased omavahel käitumist korrigeerida või kinnistada.

 

"Õppeaasta lõpus on säilinud töörõõm nii lastel kui õpetajal."

VEPA  mäng

Lisaks VEPA elementidele on olulisel kohal ka VEPA mäng, mis on samuti tegelikult viis õpitegevusi mänguliselt läbi viia.  VEPA metoodikaga on võimalik ühildada kõik VEPA elemendid. 

  1.  Õpilaste tähelepanu saamiseks kasutab õpetaja VEPA vaikust (suupilli ja märguannet). Oluline veenduda, et õpilased vaatavad õpetaja poole, enne kui antakse juhiseid.
  2. Õpetaja ütleb harjutuse, mille ajal VEPA mängu mängitakse ja kui kaua see kestab. 
  3. Enne mängu vaadatakse koos üle tegevusjuhised, VEPA käitumine ja spleemid, mis selle tegevuse ajal kehtivad. 
  4. Õpetaja seadistab taimeri ja teatab, et mäng algab.
  5. Õpetaja märgib üles spleemid. Sealjuures on oluline keskenduda käitumisele (mitte lastele) ja mitte ärrituda.  Spleeme tuleb lihtsalt loendada, reageerides neile neutraalselt ja mitte individuaalselt, näiteks „Punane meeskond, see oli spleem.”
  6.  Kui taimeril seadistatud aeg otsa saab, lõppeb ka VEPA mäng. Õpilaste tähelepanu saamiseks kasutab siis õpetaja taas VEPA vaikust – suupilli ja märguannet.
  7. Seejärel vaatab klass üle oma tulemused ja vaadatakse millised meeskonnad mängu võitsid. võidavad KÕIK meeskonnad, kes said vähem kui 4 spleemi. 
  8. Klass vaatab üle ka mängu ajal üles kirjutatud spleemid ja kinnistatakse VEPA käitumist.
  9. Klass valib memme vigurite hulgast suvalise auhinna. Auhinna tegevuses löövad kaasa kõikide võitjameeskondade liikmed. Võitnud meeskondade suhtes tuleb näidata entusiasmi! Auhinnad peaksid olema lühikesed ja õpilaste jaoks lõbusad ühised tegevused. 
  10. Viguri ajaks seadistab õpetaja samuti taimeri. Kui auhinna kasutamise aeg on läbi, kasutab õpetaja õpilaste tähelepanu saamiseks VEPA vaikust
    (suupilli ja märguannet).  Oluline on metoodika kasutuse ajal olla ise 
    positiivne! Kõigil (õpetajatel ja õpilastel) peab VEPAga lõbus olema.

Mängu saab läbi viia mitu korda päevas erinevate koolitegevuste juures – matemaatika- või lugemistunnis, ühest ruumist teise liikudes, raamatukogus, vahetunnis vms. Metoodikat saab kasutada ka tunnivälisel ajal näiteks sööklas, klassi ekskursioonil, teatris ja ka mujal. See suurendab käitumise laienemist, mängu mõju ja käitumisharjumused ei seostu siis vaid tunnis toimuvaga ning laieneb ka klassist väljapoole.

VEPA metoodika koosneb mitmetest erinevatest olulistest tööriistadest, mis moodustavadki kokku ühe terviku, mida õpetajad oma töös kasutavad. Käitumisoskuste Mäng on seega kogum meetoditest, mis toovad märgatavaid kasutegureid mängu rakendava õpetaja töösse ja õpilaste igapäeva-ellu.

Lisainfot mängu kohta leiad: www.goodbehaviorgame.org (ingl k).