VEPA põhimõtted

VEPA Käitumisoskuste Mängu metoodika tugineb põhimõttel, et lapsed ei pruugi teada, kuidas erinevates olukordades käituda või oma tunnetega toime tulla. See eeldab arenenud eneseregulatsiooni ja sotsiaal-emotsionaalset pädevust, mida saab arendada vaid toetavas ja hoolivas õpikeskkonnas. 

Eneseregulatsiooni ja sotsiaal-emotsionaalset pädevust saab õpetada samamoodi nagu muid oskusi, nt jalgrattaga sõitmist, arvutamist või lugemist. Nii nagu ka teiste oskuste arendamisel, tagavad edu sammhaaval edasiliikumine, mitmekordne harjutamine, usk lapse võimetesse ja positiivne toetamine. 

Mõõdukas tempos edasiliikumine võimaldab omandada kompleksseid oskusi väikeste osade kaupa.  Näiteks, kui täiskasvanu soovib lapsele õpetada, kuidas ületada vastamisel liigset häbelikkust, siis esialgu pakub ta lapsel tõmmata nimepulga klassikaaslase nimega, seejärel laseb küsida klassikaaslaselt abi ja siis annab vastamiseks mõtlemisaega. Selline ettevalmistus aitab tugevdada enesekindlust ja valmistab last ette spontaanseks vastamiseks. 

Mitmekordne rakendamine võimaldab harjutada uut oskust erinevates olukordades ja tugevdada uusi närvirakkude ühenduskohti ajus. Tasapisi kujuneb lapsel uus harjumus, mis saab ilmneda erinevates kontekstides. 

Iga oskus kinnistub paremini, kui tunnustada soovitud käitumist ja aidata lapsel märgata sama käitumist ka teiste puhul. Kuna lapse jaoks on kõige olulisem osutatud tähelepanu ja mitte selle kvaliteet, siis on eriti oluline, et mittesoovitud käitumisele järgneks neutraalne tagasiside. Negatiivne tagasiside (nt märkus, häbistav kommentaar vms) pigem kinnistab mittesoovitud käitumist ja võib tekitada sügavamaid probleeme.

VEPA metoodika põhimõtteid aitab kõige paremini mõista rahvusvahelise VEPA treeneri Jeanette Puskase (USA) metafoor: „Mida sa soovid oma peenrale? Kui sa soovid lilli, siis kasta neid ja mitte umbrohtu.”